Lenguas nativas
Drua kuranzá nokorâba Nan krincha biata tobizidá ara nuedá poaga unmé ne-éa aba – ne-éa ebaride. Man krinchara bua uríbigayí
Modal title
EMBERA-BEDEA
Drua kuranzá nokorâba Nan krincha biata tobizidá ara nuedá poaga unmé ne-éa aba – ne-éa ebaride. Man krinchara bua uríbigayí:
Kapunia krinchadera chubua, Anyi babara karêbia oziburu, butazôrâ baburude karebadayá, maintará atiaedara jedeko zâ bu orrodeba pikangadiawaibará, anyi-wadayí bu kerazákera, ¿zawi-manra? buta zórababurudera aríkamba bura nekoyí, wa yibide-edayí, kayara jaivanaba buta bari akuyí; mawáchubua nan krinchara.
Kapuriakrinchadera chubua, buta-auruba zôkaerbuburu jedeko za diawaibara kerázakera, mainta chubukarená aurú kapuriata mamba akumarea bu kerázaqueta warinu arippe wagabarabuburu, man krinchara yi-bia, dayi kakaura zóráenéwabera aríkamba zórababurude yiko edakoyí, wa edaita, kayaburude jaivanaba bariakumarea; zórábaburude mitia odaembamarea kidua torrode wizua-chubukarená nan krincha biata.
Nan krinchabiara chubua kaiba akuchuta, kámbara buta karebaita chubukarená buta zórá baburude jendá diadamarea karebata, bua pikanga dia-wanaibera, mawa wizuazidá kidua torrode.
Nan krinchabara erbú: krincha biata, zóbiata, warinúta, wabemarákera daucha akudamarea.
Mawara nan krinchabiara jurubú, joumanta zóbiadamarea, bua anyibabara karéoziburu zórábaburude karebadaya, mawa tabuzidá kiduatorrode, yi bia man krinchara karebaitachubera, edeora nanta-bu:
- Bua widuburude, zobia jendá jaradayá bua kareta kawakiranumuta.
- Bua kawakiranúmunera jendá jaradayí bua widiburuta, anyira baituba trunzeabu, Emberaba, paimaraba, emberapâba, yi waenkedeta, warranaranba, werabiogokedeta, zôrârâta, embera nokorâta; jipa joumainta chubukarená, mawa wizuazidá anyi kudiatorrode.
Báwawanebida widizeabú, kama chubua kaiba jendá panuchuta, kamba uribiyí buakareta urikiranumuta, bura aurukapuriata jurube-éa, bedeara jipa yikarraidú widiwaínbara.
Anmal galu dummadi gualulesa 2010 we igal may arbaed: Igal maid arbasadsiggi, we mani niguen niguen sumalad arbaednuggin
Modal title
GUNADULE
Anmal galu dummadi gualulesa 2010 we igal may arbaed:
Igal maid arbasadsiggi, we mani niguen niguen sumalad arbaednuggin, galud dummadsid be birga omosale, igal niggadbba be benuisale, nabir maninued nabir bega dailemoga.
Arbaed igal maidba, mani sabulemay solba nabir uylegega, be sereggwa sogele nabir mani suegal, uggin mani, we mani beimay serganga, buriganga, nabir iddogegalmo bendalegegalmo benuisaega, belaguabba galu dummagangin arbamalad, igal may benugged, aga mani sule abal galugin beyo, solbal ganal gauylego mani denal igal maidba.
Arbaed igal nueggwa, maidba igal gumay nabir bendalegega, be iba arbasadba, nabir iddodi guega diggasulisse, guenaddigual nanega.
Nueggwa naned igal: nueggwa naned igal, addagge naned, igal nigga garda saed igal.
Igal nigga naned, bendagged igal, mele sabesuliguega, aga soile igal maidba nabir bendalegega, igal nigga daniggidba:
- Nuegwa abindaggega, bendaggega garda nabir igal nermaggega.
- Igal maidba garda nued salegega, burigan, mimimal, sabbingan, bunamalagan, omegan, bunamala durbamagguissidmal, sagla dummagan, aga garda gologwad nuedmaidgin articulo 13 sunmamaidgin.
Wegin nabbi bemal igal wisggubiel, nabir garda nueggwa guegal, mani suli, binsega, we nabir saoe garda walaguen
Ema bisinu nunaneykari ESTADO nunaynekase´ inuga ni, 2010 kugi´se kwakumana. Nikamu uwa neyka:
Modal title
IKU
Ema bisinu nunaneykari ESTADO nunaynekase´ inuga ni, 2010 kugi´se kwakumana. Nikamu uwa neyka:
Derechos pensionales zakanuga wasuya, ema neykari, gunamu Estado ka´mukari zoyanari gugin kugi kichori nekuri timasin agazasari zoya sekunanukwa nikamu niwikunna nanu´no, ayari leyse´a´nikwuya´ba ta unchunhasi.
Na´ba pariri aya si gakunamu sekunari, zagunamusa, reguka awkey na´bari ukumuya ni; ema nunukin awiri gugin zari, contribuciones parafiscales de la protección social awga, azasari azweingwasi,, ey unige´gun a´mukari zoyanari gunti, gugin kugisin mikichori nunnigeri unmewekumuya kawi timasin migazasanukwa a´nikwuya ni. Ey uwame, ley yeykari emi Colombia na´bari, pinna Estado kwa Empresa ka´mukari zoyari zasanukwa leyse´ri a´nikwuya nanu´no. Ey uweri gunamu zasanuyaygwi, Estado kwa Empresa nikamu wesuyari, gunamu kunari uwa´ba tagwi zasariza nanu´no.
Nikamu niwikunari awunnugari ema gunamu yina gugin zari awiri nanuyukin zasari zorinigeri, a´mukari zoyanari kugisin gugin kichunnigeri, anewekumuya kawa timasin azasari zweyngwa neyka nchunhasikura ni.
Niwi uzorikura: nunukin unchunhasi, chow rinha´chwi, nikamu unchunhasi, gugin kuregusi awiri ta gwamu ungwasi.
Nikamu unchunhasi zorikurari pinna gunamu du key, chow a´chwi,dikin riwari, azanakwuyukin, kuyumukin, amasay azoya name kiuzagichu nunkurari:
- Gakunamu unkusikuma uweri, munugwi awiri nanuyukin key gakunamu re´mikumuya ni.
- Nikamu rewekumuya´bari guchu a´muchana, gumusinu, kwi´ma, a´mia wichamu a´zuna, achuna jina, iku jina zusakuku, na´ba a´zana´ku neykari diwun a´chwi, minsa´gwi warunhey achwuya nanu no.
Bisinun niwikunari uwa nunke´ri me´zanun nugeyka kwa warunhun nugari zagunamusuya ey kinki nuga ni eymari a´zari zagunamusungwasi, ajwa takamu kaw nari.
Pa ishik kan tsik ken køn (2010) ik pirau pulelø isuimaik warentraik warik. Nøm pulelø chi martrap isukiwan:
Modal title
NAMTRIK
Pa ishik kan tsik ken køn (2010) ik pirau pulelø isuimaik warentraik warik. Nøm pulelø chi martrap isukiwan:
Pulelai utupe, chilutu kupen tøkakuape, pøl mørik an tranøpeløkøn, marim purø. Inshintø, anwane ketriku tranmeløkøn, tøpø kerrawa esekapeløkøn køllirawawaayasik utapkømik, pulelay marøp amtruiknuk trentø treek køn.
Chiantø cucha tap isua, tap isua møra, tap isua marik køppe, chí pelamik kømø køn, an esekaikwan køllirawa utap kømikway. Misakmera chukøpen lutø uta marøp amønainuk pakaraikuan tøpø utap, tøpø ketønap amtruikwan, køllirawa utamik wey asik, tree nepua katøyuk pøl mørik katø purø utamik køn. Empresamera pøl mørik trananamikøn pølmørik.
Tap isua, tap isua møra, tap isua marik køppe, chí pelamik kømø køn, insha p tap isua, tap isua møra, tap isua marik køppe, chí pellelamik kømø køn, insha p tap isua, tap isua møra, tap isua marik køppe, chí pellelamik kømø køn, Insha pøl murik utamikøn anwan.
Søl isua, tap isua møra, tap isua marik køppe, kørik pala, unñtapala, petøtø,chi kalø maramik kømuwey.
Søl martraptaykøppe, mønken palap kørrumisramikømik køn, tapmaitø marøp:
- Chi køpen kilkayu wam mørøsramik paløpene petøtø eshkap kømikøn
- øNu køsraksrø mø chak pallyu kurri karup purrapeløpe chiwantø cucha mallatø marøp, nømun purukupenlan chikucha petøtø lutømeran malsrøp kena marikelø kuntray asamikøn. Misakmera kanmaype kuantrutølø kupøpen truilan merrik unñtak pala purukup kutraysha eshcainpasran kilkaemra pura karupelkøn puleløpe,ueremeran lata, srusralemran, matsørekmeran, ishupur meran, patsøkuantrøelan, kølelan,, køllielan, tatameran, mamamera, møilantøcucha, kan kelarrøtø , mayampa asamikkøn. Nu Kilkayu, pøra trarikku martrainsha karupik tsun pørik , utø tsi pø u utø yu (13)
Chikøpen tap aschap kaimaupe, nak tsikyu wama paya kusremik køn pulelø eshcantraichipicucha pasran, an way kømø, katø namun mu ulø payamik kucha kaakun tanmisakmeran tapmaitø purukuntraiktø pørikku tretø eskapik pasarn.
A´yataashii waya namüin naa ¨laülaashiikana saa´u mma(estado) süpüla aainjaa wane akuaippa so´u wane´ewai
Modal title
WAYUNAIKI
A´yataashii waya namüin naa ¨laülaashiikana saa´u mma(estado) süpüla aainjaa wane akuaippa so´u wane´ewai kashi namüin naa a´yataashiikana, akumajuushi so´u tü juyakat 2010. Anüü sukuaippa tü ke´ireekat waa´in: awalaajünajatka aka:
Atüjaane aa´ulu sukuaippa a´yataale a’yataanakat alu´u, süpüla suwalaajüin tü aapünakat kashiwai namüin naa a´yataashiikana naa a´yataakana sulu´u tia a´yataaleekalüirua sulu´ukat mma tü ekeraajakat sümaa tü achuntünakat maa aka ouyase tü e´itaanakjat sünain yaawain natüma naa laülaashiikana sünain alu´watawaa.
Otta sünajünüinjatüin aa´u je saa´innüin süpüshua´a maalia, tü awalaajünajatkat sümüin fiscalia tü aa´inmajakat sukuaippa tü nneet awalaajünajatka aka tü e´itaanakat sünain yaawain natüma naa laülaashiikana sünain alu´wataaa süpüla anainjatüin tü walaashikat namüin naa a´yataashiikana sulu´u wane a´yataale miyo´u otta a´yataale sulu’u tu mma mülo'usükat,¨Colombia¨ otta naa awalaajünakana sünain wane a´yatawaa ne´e eeinjatia tia walaashikat namüin, tü a´yataale miyo´usükat tü empresa münakat otta tü wane a´yataalee Shiimüin, kojutu eekai awalaajüinjatüin namüin wane´ewai nakua naa a´yataashiikana wane asouktaa sulu´u.
Ke´ireesü waa´in aneein ma´in sukuaippa tü walaashikat sümaa lotüin sukuaippa, je eeinjatüin walaashi so´u tü ka´i e´itaanakat sünain yaawain natüma naa laülaashiikana sünain alu´watawaa je anainjatüin sukuaippa tü walaashikat namüin na a´yataashiikana.
Ke´ireesü waa´in aneein ma´in sukuaippa tü walaashikat sümaa lotüin sukuaippa, je eeinjatüin
walaashi so´u tü ka´i e´itaanakat sünain yaawain natüma naa laülaashiikana sünain alu´watawaa je anainjatüin sukuaippa tü walaashikat namüin na a´yataashiikana.
Tü waa´inrajatkat naka naa wayuukana eeinjatü wane kamanewaa namüin, kojutüinjana. Kapülainjana, kajaalapü sünain asakaa nnojotsü jülüjüinjatüin waa´in nakuaippa müleka anale je nnojotle anain, anüü tü aa’innajatkat: süpüla aa´innaa tü kasa juchuntakat:
- Aa´inraa sümaa saapünamaatüin süpüla saa´innüin tü kasa achuntünat.
- Aapaanajat sünain aküjünaa sünain jamüin sukuaippa süpüla natüjaain saa´u, palajanalu´u, otta jülüjeein aa´inyüü naa wayuu nnojoliikana anain eekai matünain, masa´ain, tepichi tooloyuu otta jieyuu, jima´aliichen, jieyuu ipotnuu naa eekai nataralüin otta laülaayuu, naa shikiipü´üjanakana a´yatawaa naa wayuu shikiipü´üjanakana nouumain otta mushii´iya naa mapüshikana naa moutshiikana, süpüla shikiraajüin tü shi´ipajanakat tü ¨Articulo 13 de la constitución política de Colombia¨münakat.
Eeshii waya süpüla wanouktüin sukuaippa tü shapaakat atüma jia süpala wouunte erüin jümüin tü kasa juchuntakat nnojotsü kaliapalain tia jüpüleerua, nnojotsü che´ojaain kanüike´ejanain jia.